Tutvustus, asukoht

Valla üldiseloomustus
Veriora valla pindala on 200,3 km2. Vallas elab 01.01.2012 seisuga 1453 elanikku. Valda läbib tihe teedevõrk ja raudtee. Veriora vallas on väljaarenenud sotsiaalne infrastruktuur, kuhu kuuluvad Viluste põhikool, lasteaed ”Õnneseen”, Veriora postipunkt, Leevi rahvamaja, Leevi hooldekodu, Veriora noortekeskus ja valla keskuses raamatukogu-külakeskus koos perearstipraksise, päevakeskuse ja haruapteegiga.

Vallas on 30 asulat: Veriora alevik, Verioramõisa küla, Vinso küla, Viluste küla, Väike-Veerksu küla, Vareste küla, Viira küla, Vändra küla, Võika küla, Süvahavva küla, Soohara küla, Sarvemäe küla, Pahtpää küla, Nohipalo küla, Männisalu küla, Mõtsavaara küla, Laho küla, Jõevaara küla, Lihtensteini küla, Leevi küla, Kunksilla küla, Koolma küla, Koolmajärve küla, Kullamäe küla, Timo küla, Kirmsi küla, Kikka küla, Jõeveere küla, Himmiste küla, Haavapää küla.

Asend
Veriora vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas – maakonnakeskusest Põlvast 25 km kaugusel ja pealinnast 255 km kaugusel. Veriora vald paikneb maakonna kaguosas. Idast piirneb Veriora vald Mikitamäe vallaga, kagust Orava vallaga ja edelast Lasva vallaga, läänest Põlva ning Laheda vallaga. Valla põhjapiir ühildub Räpina vallaga. Vallakeskusele on lähimad linnad Räpina (15 km), Põlva ( 25 km) ja Võru (30 km).

Looduskeskkond
Kaunis looduskeskkond on valla omapäraks ja samas ka tugevaks arenguvõimaluseks. Valda läbib Eesti pikim jõgi Võhandu, mida ääristavad liivapaljandikud ja koopad. Võhandu on kujunenud tuntud turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad). Võhandu ürgorg (Leevi külast kuni Reo sillani) kuulub Põlvamaa väärtuslike maastike I tähtsusklassi (kokku III tähtsusklassi), tegemist on olulise ja maakondlikult tähtsa piirkonnaga.

Veriora valla lääneossa jääb rohkete laugaste ja soosaartega Meenikunno raba. Seal on loodud Meenikunno maastikukaitseala. Rabaserval asub vaatetorn ning üle soo viib laudtee Päikeseloojangu majani, mis on atraktiivseks puhke- ja vaatluskohaks.

Valla piirides on mitu looduslikult kaunist järve: Nohipalu Mustjärv ja Valgejärv, Koolma järv, Viinakoja järv ja Veriora paisjärv. Meenikunno raba, Koolma järv ja Võhandu jõe ürgorg on kantud Natura 2000 eelvalikuala nimistusse. Valda läbib Eesti pikim jõgi Võhandu, mis on kujunenud atraktiivseks turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad). Leevi külla jääb jõe kõige ürgsem ja samas ka atraktiivsem osa, mida nimetatakse Võhandu ürgoruks. Võhandu ürgorg kuulub Põlvamaa väärtuslike maastike I tähtsusklassi (kokku III tähtsusklassi), tegemist on kõrge maakondliku tähtsusega alaga.

Meenikunno raba, Kuulmajärve ja Võhandu jõe ürgorg on kantud Natura 2000 eelvalikuala nimistusse.Tuntumad turismiobjektid Veriora vallas on: Võhandu jõe ürgoru kaitseala, Kalmetu mägi, Viia veski, Viira veski ja veskikalju, Koolma kääbastik, Meenikunno sookaitseala. Atraktiivsed turismiteenuse pakkujad on Riigi Metsamajandamise Keskus, klubi „Kuuel jalal” Leevil, VooMatkad Süvahavval, Süvahavva loodustalu.

Veriora ajaloolisest kujunemisest
Veriora nime on esmakordselt kirjalikult mainitud 1638.a. rootslaste maarevisjoni andmetel. Veriora ümbrus on ajalooliselt kuulunud pikka aega Räpina kihelkonda Võru maakonnas. Vene – Liivi ja Rootsi – Poola sõdade ajal on Veriora kandis suuri lahinguid peetud, mille järgi Veriora (algselt Verioja) ka oma nime olevat saanud. Viimased suured lahingud toimusid Leevi metsades II maailmasõja ajal. Sõjategevusest annavad tunnistust ka ümbruskonnas asuvad kääpad, kaevikud ja sõjatee.

Mõisaajast tuntakse Veriora ümbrust kui head põllumajanduspiirkonda. Veriora mõis ehitati Veriora küla asemele XVII sajandi lõpul. Põlisteks Veriora mõisa omanikeks oli von Rothide perekond. Vanim nimetatud suguvõsast, keda rahvas veel mäletab, oli August von Roth. Mainitud mõisniku ajal algas Veriora vallas talude päriseks ostmine.

Veriora alevik sai omavalitsusliku staatuse 1992. aastal. Valla praegused piirid on välja kujunenud peamiselt II maailmasõja järgsetel aastatel vastavalt Veriora aleviku arengule ja selleaegsetele vajadustele.
Veriora kandi legendid on kokku kogunud Viluste põhikooli endine õpetaja ja tunnustatud koduloo-uurija Meeta Reimann. Tema sulest on ilmunud väljaanne ”Veriora kandi vanarahva jutuvara”.

© Veriora vald 2017 - Veriora.ee